언어/스와힐리어 연구

제2부. 스와힐리어 구문연습(Kiswahili Excercise) - 7장. Somo la Saba

africa club 2015. 3. 15. 21:21

14.

15.

제 7 장

① Somo la Saba

 

가. 1. 회화

1) 1.1 음식

Aika : Shikamoo bibi.

Bibi : Marahaba.

Aika : Bibi, ninasikia njaa. Ninaomba chakula.

Bibi : Njoo ule.  Kuna wali na maharage kidogo.

Aika : Asante bibi. Ninaomba nyama pia.

Bibi : Hapana! Usile nyama. Hii ni ya babu yako. Yeye happendi maharage.

Aika : Sawa bibi. Ninaomba pia chai.

Bibi : Chukua mjukuu wangu.

Aika : Asante bibi.

Bibi : Aika, kunywa chai tu. usinywe maji haya. Si masafi.

Aika : Sawa bibi. Asante sana. Nimeshiba sasa.

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), p. 80.>

 

2) 1.2 저녁식사 초대

3)

4) Wageni wawili wamekaribishwa chakula cha jioni.

 

Baba : Karibuni mezani tule chakula.

Wageni : Asante sana(wanaanza kula)

Mgeni 1 : Ninaomba chumbi kidogo na pilipili.

Baba : Aika, waletee wageni chumvi na pilipili.

Aika : Ni hivi hapa. Lakini angalia pilipili ni kali sana.

Baba : Wageni, ongezeni chakula

Wageni 1 na 2 : Sawa mzee.

Mgeni 2 : Nisogezee kijiko niongeze chakula.

Aika : Haya, chukua.

Mgeni 1 : Ninaomba unipe maji ya kunywa.

Baba : Vipi, umeshiba?

Mgeni 1 : Ndiyo, nimeshiba. Asante sana.

Mgeni 2 : Tafadhali ninaomba maji ya kunawa na sabuni.

Aika : Sawa.

Wageni 1 na 2 : Asanteni sana kwa chakula. Kilikuwa kizuri na kitamu sana.

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), p. 81.>

 

<관련어휘>

chumvi(-) : 소금.

kali : adj. 뜨거운, 날카로운, 강한, 아주 심한.

kijiko(vi-) : 숟가락.

mjukuu(wa-) : 손자와 손녀.

nawa : v. (몸의 일부를) 씻다.

njaa(-) : 배고픔, 기근. cf.) -umwa njaa : 배고픔을 느끼다.

ondoa : v. 1. 없애다, 제거하다, 2. 끝내다, 철폐하다, 마치다.

pilipili(-) : 후추, 고추.

safi : adj. 깨끗한.

shiba : v. 배부르다, 가득 차다.

sikia : v. 느끼다, 듣다.

 

5) 1.3 식당에서(Hotelini)

SOMBRERO RESTAURANT BEI YA VYAKULA

CHAKULA

BEI

Ugali kwa Bata

1,200,00

Chai ya maziwa

120.00

Ugali kwa Ng'ombe

800.00

Chai ya rangi

100.00

Ugali kwa Kondoo

1,000.00

Maziwa ya mgando93)

200.00

Ugali kwa Mbuzi

1,000.00

Hafu Keki

75.00

Ugali kwa Samaki

1,200.00

Vitumbua94)

60.00

Ugali kwa Maharage

600.00

Maandazi

50.00

Wali kwa Ng'ombe

1,000.00

Bajia

20.00

Pilau

1,200.00

Sambusa/Samosa

90.00

Ndizi Nyama

1,200.00

Ugali kwa Kuku

1,200.00

sosiji

500.00

 

Mhudumu : Karibu, habari gani?

Mteja : Nzuri, asante.

Mhudumu : Nikusaidie nini?

Mteja : Samahani, kuna chakula gani?

Mhudumu : Kuna wali, ugali, ndizi, viazi, pilau, samaki, nyama ya kuku, ngo'mbe, mbuzi na mboga za majani.

Mteja : Kuna mboga gani za majani?

Mhudumu : Kuna mchicha na kabichi tu.

Mteja : Je, kuna matunda?

Mhudumu : Hakuna matunda. Jana hatukuweza kununua matunda sokoni. Ninafikiri pia kesho hatutaweza kupata matunda kwa sababu siku hizi sokoni hakuna matunda.

Mteja : Hakuna shida. Tafadhali niletee wali kwa kuku na mchicha. Pia ninaomba pepsi moja baridi. Bei gani?

Mhudumu : Wali kwa kuku na mchicha 1200/=. Soda moja ni 200/=.

Mteja : Sawa.

Mhudumu : Karibu chakula na bili yako hii hapa.

Mteja : Sawa. Fedha hizi hapa.

Mhudumu : Asante. Chukua chenji yako.

Mteja : Asante.

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), pp. 90-91.>

 

종업원 : 환영합니다. 안녕하세요?

손님 : 예, 고맙습니다.

종업원 : 무엇을 도와드릴까요?

손님 : 실례합니다만, 무슨 음식이 있나요?

종업원 : 밥, 우갈리, 바나나, 감자, 필라우, 생선, 닭고기, 쇠고기, 염소고기, 야채(잎이 있는 채소)가 있어요.

손님 : 어떤 야채가 있나요?

종업원 : 음치차랑 양배추만 있어요.

손님 : 과일 있나요?

종업원 : 과일은 없어요. 어제 우리는 시장에 과일을 사러 갈 수가 없었어요. 그런데 나는 내일도 우리가 과일을 살수가 없을 것이라 생각해요. 왜냐하면 요즘 들어 시장에 과일이 없거든요.

손님 : 괜찮아요.(문제없어요). 제게 닭고기가 있는 밥이랑 음치차를 갖다 주시겠어요? 그리고 또한 시원한 펩시도 먹을 수 있을까요? 얼마입니까?

종업원 : 닭고기가 있는 밥이랑 음치차가 1200실링입니다. 소다 하나는 200실링입니다.

손님 : 좋아요.

종업원 : 여기 음식과 당신의 영수증입니다.

손님 : 좋아요. 여기 돈 있습니다.

종업원 : 고맙습니다. 여기 잔돈입니다.

손님 : 고맙습니다.

 

 

<관련어휘>

bajia(-) : 과자(cowpease cake : 콩가루에 후추를 섞어서 튀긴 과자).

baridi : adv. 차가운.

bata(ma-) : 오리.

bei(-) : 값.

bili(-) : 계산서, 영수증.

chakula(vya-) : 음식.

chapati(-) : 차파티.

chenji(-) : 거스름 돈.

chukua : v. 데리고 가다, 가지고 가다.

fedha(-) : 돈, 은,

fikiri : v.~에 대해서 생각하다.

harage / haragwe / haragi(ma-) : 콩.

jana : 1.(-)과거, 이전. 2. adv. 어제.  

jani(ma-): 잎.

kabichi(-) : 양배추.

keki(-) : 케이크.

Kesho:내일.

kitumbua(vi-) : 쌀 튀김.

kondoo(-) : 양.

kuku(-) : 닭.

kwa : prep. 1. ~로, ~에 의하여, ~수단으로. cf.) -safiri kwa motokaa : 자동차로 여행하다. 2. ~ 때문에, ~결과로써. cf.) Walikimbia kwa hofu. : 그들은 열(병) 때문에 달아났다. 3. 함께, ~쪽으로, ~에서. cf.) -kaa kwa fulami. : 어떤 사람과 살다. 4. ~동안에, ~안에 cf.) -safiri kwa miaka mitatu : 세달 동안 여행하다. 5. ~에 따라서. cf.) kwa maoni yao 그들의 의견에 따라. 6. (장소격) ~의. cf.) Alikwenada mijini kwa mfalme. : 그는 왕의 마을에 갔다.

leta : v. 가지고 오다.

maoni : pl. 시각, 의견, 견해. cf.) maoni ya wananchi : 여론.

mgando(mi-) / mgandisho(mi-) : (우유, 피의) 응고물.

mhudumu(wa-) : 종업원, 웨이터.

mkahawa / mgahawa(mi-) : 카페, 음식점, 레스토랑.

mteja(wa-) : 손님.

ndizi(-) : 바나나.

ng'ombe(-) : 소.

nunua : v.사다.

nyama(-) : 고기 , mbuzi(-) : 염소, kuku (-): 닭, ng'ombe(-) : 소, mboga(-, mi-): 야채.

omba : v. 묻다, 요청하다, 부탁하다. 구걸하다, 청하다.

orodha(-) : 메뉴.

pata : v. 1.얻다, 받다. cf.) -pata fedha : 돈을 받다, 이익을 내다. 2. 도달하다, 성취하다, 얻어내다. cf.) -pata nchi : 나라에 도착하다. 3. 발견하다, 마주치다. cf.) -pata sababu : 이유를 찾아내다. -pata njia : 방법 / 길을 찾아내다. 4. 발생하다. 일이 터지다.

pia : adv. 1.완전히, 모두 예외 없이. 2. 동시에 그리고, 또한.

pilau(-) : 필라우.

risiti(-) : 영수증.

sababu : 원인, 이유, 동기. cf.) kwa sababu : 왜냐하면, ~이유로.

saidia : v. 돕다, 거들다.

samaki (-): 생선, 물고기.

soseji(-) : 소시지.

siku hizi : 최근, 요즘.

siku(-) : 날.

soko(ma-) : 시장.

tafadhali : 영어의 please의 뜻으로 청유형을 만듦.

tu : adj. 단지, 오직, 완전히.

tunda(ma-) : 과일.

viazi(-) : 감자.

weza : v. 1.할 수 있다. cf. Siwezi kufanya kazi ile. : 나는 그 일을 할 수 없다. 2. 힘을 가지다. cf.) Aweza kwanda. : 그는 걸을 힘이 있다. 3. 제어하다, 극복하다. cf. Simba alomweza. : 사자가 그를 압도했다. 4. 참다, 견디다. cf.) Hawauwezi ukali wako. : 그들은 너의 폭정에 참을 수 없다.

 

6) 1.4 요리

7)

8) Upishi - Nyumbani kwa Mkude, saa 12 jioni baada ya Mkude na Brian kutoka bustani.

 

Mkude : Vipi, umechoka?

Brian : Sio sana.

Mkude : Sasa vipi tutayarishe chakula?

Brian : Sawa tu.

Mkude : Leo tupike pamoja ili tuharakishe kumaliza.

Brian : Mimi nitapika chai ya maziwa.

Mkude : Chemsha maji tu, yakichemka yaipue uyajaze kwenye chupa. Kila mmoja atatayarisha chai yake. Usiweke majani ya chai unaweza kuzidisha.

Brian : Sawa, lakini kwa nini wewe pia usitayarishe mchicha wa kulia na wali usiku?

Mkude : Hebu nikumbushe unapenda nipikeje?

Brian : Kwanza usafishe, na ukatakate vizuri. Halafu ukaange na vitunguu na nyanya. Kisha uugeuze na kuufunika kwa dakika tano. Onja kama umeiva. Halafu uupakue.

Mkude : Ala! unataka hivyo. Basi harakisha hiyo chai.

Brian : Vilevile nikumbushe nimkatakate Steve chakula kidogo.

Mkude : Hakuna tabu.

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), p. 179.>

 

 

<관련어휘>

bakisha / bakiza : v. 뒤에 남기다. 남겨주다.

chemsha : v. 삶다. 데치다. 끓이다. cf.) chemka / chemuka : v. 끓다. 비등하다.

funika / finika : v. 뚜껑을 하다. 덮다. 닫다.

harakisha / harikisha : v. 몰아내다. 재촉하다. 강요하다.

ipua : v. 끄다. 내리다. (냄비 등을) 불에서 내리다.

jaza : v. 1. 충족하다. 2. 보답하다. 보상하다. 3. 주장하다. 지지하다. 4. 처벌하다.

jazi : v. 보답하다. jazi / jazo(ma-) : 성장, 추가, 확대, 증가.

kaanga / karanga : v. 기름으로 볶다. 튀기다.

katakata : v. 1. 잘게 썰다. 2. 쑤시듯 아프다.

kumbusha : 생각나게 하다. kumbukumbu(ma-, -) : 추억(= kumbusho).

onja : v. 맛보다, 시식하다.

pakia : v. (짐을) 싣다. 싸다. 꾸리다. (사람을) 태우다. 승선하다. 태우다. cf.) pakua : 내리다. 풀다. (배에서) 짐을 부리다. 하적하다.

puna / pua : v. 1. 긁다. 긁어내다. 2. 씻어내다. 훔쳐내다.

zidi(ma-) : n. 증가. 보너스. v. 자라다. 증가하다. 더 크게 되다.

 

 

나. 2. 구문연습

1) 2.1 Umesikia mlio wa bunduki

 

Umesikia mlio wa bunduki.

Funga mlango nzi wasiingie ndani.

Mlinzi wa shule amemkamata mwizi.

Huu ni mlima wa Kilimanjaro.

Mlo wa leo mchana ulikuwa mtamu.

Kichwa cha babu kina mvi nyingi

Yule mvulana mvivu anataka kuwa mvuvi.

Mvua ikinyesha watu wanapanda mbegu.

Kisamvu ni mboga tamu.

Maji yakichemka yanatoa mvuke.

Watu walioanzisha ugomvi walikamatwa.

Ukiwa na homa kichwa kinauma.

Paa la nyumba limeliwa na mchwa.

Mtoto haachwi peke yake akiwa amelala.

Gari lililoibiwa limefichwa porini.

Hii ni bustani yangu ya mboga.

Mboga zimestawi vizuri.

Peleka hili jembe ukaliweke stoo.

Mama ametoka posta kununua stempu.

Taa za stimu zina mwanga mkali.

Tunatoka stesheni kuwasindikiza wageni.

Kula harakaharaka ni desturi mbaya.

Watoto wasifinywe.

Analia kwa sababu amefinywa.

Nywele zangu ni fupi tena ni safi.

Asubuhi tulikunywa uji badala ya chai.

Watoto hawanywi pombe.

<원문출처 : Mariam G. Mkinga, Kiswahili Darasa la Kwanza : Kusoma na kuandika 1(MWF) (Dar es Salaam, Educational Books Publishers Ltd., 2002), pp. 39-42.>

2)

3) 2.2 Jikoni

 

Mama na dada wako jikoni. Wanapika maandazi. Mimi nitapika chai. Asubuhi nilikwenda dukani. Nimenunua sukari na majani ya chai. Jikoni kwetu kuna majiko mawili. Jiko moja la mkaa na lingine la mafuta. Moja limeharibika. Limeharibika. Limebakia la mkaa tu. Jiko la mafuta lipo kwa fundi. Jikoni kuna kabati kubwa. Ndani yake kuna sahani, vikombe na bakuli. Pia kuna vijiko na sufuria.

<원문출처 : Rashid, M.K., Kiswahili Darasa la Kwanza (Iringa, Baraka Publishers Limited, 2003), p. 62.>

 

4) 2.3 Samaki

 

Samaki huishi kwenye maji. Hupatikana kwenye mito, maziwa na bahari. Leo tutakula samaki. Mimi napenda kitoweooo cha samaki na bamia.

Sufuria iko kwenye jiko. Chakula kikiiva, nitakipakua. Nitatia mchuzi kwenye bakuli. Nitapakua samaki na kuweka kwenye sahani.

Kisha tutakaa mezani kula. Nikiwa mkubwa nitaweza kupika samaki. Nitakwenda sokoni kununua samaki watatu. Nitawaosha vizuri, halafu nitawapika.

Nitaunga mchuzi kwa vitunguu na nyanya. Nitapika ugali. Nitapakua ugali kwenye sahani. Nitaweka samaki kwenye bakuli. Ninakipenda sana chakula hiki. Nitakula mpaka nishibe.

<원문출처 : Mbilinyi, Dorothy A.S., Kiswahili: Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Ben and Company Ltd., 2002), pp. 18-19.>

 

5) 2.4 Tembo

 

Tembo ni mnyama mkubwa. Tembo ana masikio makubwa na miguu mikubwa. Meno ya tembo yametokeza nje ya mdomo. Macho yake ni madogo sana.

Tembo ana mkonga mrefu. Anatumia mkonga kukusanyia majani au kuvunja miti. Pia hutumia mkonga wake kupumua.

Hii ni picha ya tembo wawili. Mama tembo na mtoto wake. Tembo wawili wanatembea. Mama tembo ametangulia mbele. Mtoto anafuata nyuma.

Tembo huishi porini. Tembo hula majani. Tembo si mnyama mkali. Lakini akichokozwa huwa mkali. Tembo ana nguvu sana. Anaweza kusukuma gari kwa mguu wake. Akisikia joto hujipepea kwa masikio yake. Ukimtazama tembo utafurahi.

<원문출처 : Mbilinyi, Dorothy A.S., Kiswahili: Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Ben and Company Ltd., 2002), pp. 20-21.>

 

6) 2.5 Mbwa na paka

 

Baba anafuga mbwa na paka. Mbwa huyo anaitwa Fosi na paka anaitwa Kite. Fosi ni mbwa mzuri. Anapenda sana kula nyama. Baba hununua nyama kila siku kwa ajili ya Fosi. Fosi anajua sana kunusa. Kila siku hubweka kwa sauti ya furaha anapomwona baba. Kite na Fosi hawapendani. Wanagombana kila siku. Fosi hupenda kumfukuza Kite anapokunywa maziwa. Kite hupenda sana kunywa maziwa. Baba anampenda sana Kite. Kila siku jioni Kite hupewa maziwa. Mchana Kite hupenda kulala nje karibu na jiwe. Jiwe hilo liko karibu na jiko. Panya hupendelea kuingia jikoni. Panya wengi wana mashimo karibu na jiwe hilo. Usiku Kite hukamata panya. Panya wanaposikia sauti ya Kite hukimbia. Kite hulia nyau, nyau, nyau.

Fosi hubweka sana anaposikia sauti ya mtu. Baba humfunga Fosi wakati wa mchana. Usiku Fosi anafunguliwa ili kulinda nyumba yetu. Watu wageni wanaogopa kuja nyumbani kwetu. Fosi ni mbwa mkali kwa wageni.

<원문출처 : Ndilime, D.M., Kiswahili 1: Shule za Msingi Tanzania :  Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Macmillan Aidan, 2002), p. 74.>

 

<관련어휘>

fuga : v. : 키우다.

fukuza : v. 쫒아내다, 거절하다, 해고하다.

linda : v. 방지하다, 보호하다.

nuka : v. (나쁜) 냄새가 나다, 메스껍다. cf.) nukia : v. 향기가 나다, (좋은) 냄새가 나다.

nusa : v. 냄새가 나나. cf.) kunusa : sing. 후각.

nuko(ma-) : 냄새, 향기 혹은 악취.

 

7) 2.6 Chakula

 

Juzi Aika na Bob walikwenda nyumbani kwa rafiki yao. Rafiki yao anaitwa Mkudee na anafanyakazi benki. Aika alisikia njaa sana hivyo aliomba chakula. Mkude aliwapikia wali kwa maharage. Baada ya kuwapikia Mkude aliwatayarishia maji ya kunawa na baadaye aliwaletea chakula mezani. Chakula kilikuwa kitamu sana hivyo Aika na Mkude walimaliza chakula na Mkude aliwaongezea chakula. Baada ya kula Aika alikunywa soda moja na Bob alikunywa bia tatu aina ya safari. Wote watatu walifurahi sana.

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), p. 85.>

 

8) 2.7 Upishi

 

Upishi wa chapati za maji

 

vifaa

unga wa ngano - nusu kilo

mafuta ya kupikia - kikombe kidogo cha chai

maji - nusu lita

mayai - mawili

chumvi - nusu kijiko cha chai

sukari - nusu kijiko cha chai

 

Hatua

1. chukua unga tia kwenye bakuli halafu weka maji nusu lita.

2 tumia upawa kukorogakoroga mpaka mchanganyiko uwe laini

3 tia mayai kwenye mchanganyiko na uendelee kukoroga

4. tia chumvi na sukari ukipenda katika mchanganyiko

5 washa jiko na anza kupika kwa kutia pawa moja za mchanganyiko kwenye kikaango

6 hakikisha mchanganyiko umekauka kidogo kabla ya kutia mafuta na kugeuza chapati yako

7 ukiona zimekuridhisha ziweke kwenye sahani tayari kwa mlo

<원문출처 : Marshal, C. et. al., Sema Kiswahili : Furahia Tanzania, Version Two, A Kiswahili course for peace Corps Tanzania (Arusha, Peace Corps Tanzania, 1998), p. 178.>

 

차파티의 요리법

 

재료

밀가루 - 1/2킬로그램

요리용기름 - 차를 마시는 조그만 컵

물 - 1/2리터

계란 - 두개

소금 - 반 찻숟가락

설탕 - 반 찻수가락

 

만드는 방법

1. 밀가루를 넓은 그릇 넣고 1/2리터의 물을 넣는다.

2. 나무국자를 써서 잘 석어질 때까지 젓는다.

3. 혼합물에 계란을 넣은 후에 휘젓는 것을 계속해라

4. 만약 원한다면 반죽한 혼합물 안에 소금이나 설탕을 넣는다.

5. 화덕에 불을 지피고 반죽한 혼합물 한 국자를 떠서 프라이팬에 넣고 요리를 시작한다.

6. 기름을 더 넣기 전에 반죽이 약간 마를 때까지 기다리고 이후 차파티를 뒤집는다.

7. 만약 만족한다면 접시에 놓고 차려내갈 준비를 해라

<관련어휘>

baki : 1. v. 남다, 머물다. 2. (ma-) : 잔류자, 나머지.  3. adj. 중립적인, 공명정대한.

bakisha / bakiza : v. 뒤에 남기다, 머물게 하다, 남아 있게 하다.

bakuli(ma-) : 공기.

chemsha : v. 끓이다.

choka : v. 피곤하다. cf.) caus. chosha : v. 피곤하게 하다.

chupa(-) : 병.

funika : v. 뚜껑을 하다, 덮다, 닫다, 숨기다, 비밀로 하다. cf.) funiko(ma-) : 뚜껑, 덮개.

geuka : v. 변화하다, 방향이 변화하다. cf.) caus, geuza : v. 변화시키다, 방향을 바꾸다.

haki / hakki(-) : 법, 합법.

hakiki : v. 확인하다, 증명하다.

haraka(-) ; 서두름, 급함, 신속.

harakisha : v. 빨리 하다.

hatua(-) : 1. 발자국, 보폭. 2. 진보, 진전, 행동. 3. 요리방법.

iva / wiva : v. 1. 익다, 숙성하다, 요리가 충분히 되다. 2. 준비가 되다, 각오가 되다.

jaa : v. 가득 차다, 넘치다.

jaza : v. 1. 채워 넣다. 2. 보답하다, 보상하다. 3. 주장하다. 4. 처벌하다.

kaanga : v. 튀기다, 프라이하다.

katakata : 잘게 자르다.

kausha : v. 말리다.

kifaa(vi-) : 1. 기구, 도구, 장비. 2. 음식 재료.

kikaango(vi-) : 프라이 팬.

kipimo(vi-) : 1. 측정, 계량, 무게. 2. 크기.

koroga : v. 젓다.

kumbuka : v. 기억하다. cf.) kumbuko(ma-) : 기억, 회상, 숙고, 추억. cf.) caus. kumbusha : v. 기억하게 하다.

mlo(mi-) : 음식, 요리, 식사. cf.) mlo wa mchana : 점심식사.

onja : v. 1. 맛보다, 해보다. 2 시식해보다.

ridhi : v. 만족하다, 기뻐하다. cf. ridhisha : v. 기쁘게 하다, 만족시키다.

safisha : 깨끗하게 청소하다.

sahau : 1. v. 잊다, 기억하지 못하다. 2. (-)기억상실. cf.) caus. sahaulisha : 잊게 하다.

tabu(-) : 문제.

tayari : adj. 준비가 된. cf.) -fanya tayari : 준비하다. saa tayari : 시간이 다 됐다. cf.) caus. tayarisha : v. 준비하다.

tia : v. 넣다.

tosha : v. 충분하다.

unga wa ngano : 밀가루.

upawa(pawa) : 국자.

upishi / upikaji : sing. 요리법, 레서피. cf.) pika : v. 요리하다. mpishi(-) : 요리사.

zidi(ma-) : 증가, 추가, 보너스. v. 자라다, 증가하다, 더 크게 되다.

zidisha : v. 증가하다.

 

9) 2.8 Uchumi wa Afrika

Uchumi wa nchi nyingi za Afrika umedidimia. Tangu wakati wa wakoloni Afrika haijanawili vya kutosha. Biashara barani Afrika ilianza tangu karibia karne sita zilizopita. Kulikuwa na njia za kutumiwa na wafanyabiashara na wachuuzi wa vitu mbalimbali. Kwa kawaida, bidhaa zilizokuwa zikiuzwa na kununuliwa wakati huo zilikuwa dhahabu, almasi, pembe za ndovu na watu(mahabushu).

Kadri watu walivyozidi kuongezeka, ndivyo watu walivyoona haja ya kuanza kuwinda na kufuga mifugo. Mpaka sasa kuna jamii ambazo zinaishi kwa kufuga mifugo. Wakati wakoloni wanawasiri Afrika, biashara ilikuwa imeshaanzishwa na Waarabu. Lakini bidhaa zilianza kulekezwa nchi za Ulaya. Hii ni kwa vile kulikuwa na viwanda vingi huko Ulaya na kwa vile zilikuwa zinahitajika bidhaa za kutumiwa viwandani.

Watu walianza kuhama makwao ili watafute kazi za kuwawezesha kuendeleza maisha yao. Mienendo hii bado iko mpaka sasa. Kwa haya, jamii zilianza kulima na kufuga mifugo pia. Watu walizidi kuongezeka hivyo kusababisha watu waanze kuacha tabia ya kuhama na mifugo yao kwa kuwa sehemu na misitu ya kulishia ilikuwa imebadilika na kuwa mashamba ya watu binafsi.

Hii ilienda sambamba na kukata miti ili kujenga nyumba. Baada ya nchi za Afrika kuwa huru zilikumbwa na matatizo ya kuendeleza miradi ya maendeleo iliyokuwa ikiendelezwa na wakoloni. Hii ni kwa vile hakukuwa na pesa za kukadiria kufanya mipango kama hiyo.

Miaka michache iliyopita Afrika imekumbwa na mashaka mengi sana. Haya ni pamoja na janga la ukimwi na madeni kutoka nchi za kigeni.

<원문출처 : 아래의 내용을 요약하여 스와힐리어로 번역하였음. Gordon, April. A. & Gordon, Donald. L., Understanding Contemporary Africa (Boulder & London, Lynne Rienner Publishers, 2006), pp. 109-154(The Economies of Africa).

다. 3. 문법

1) 3.1 be 동사와 함께 쓰인 일반관계구문 용법

 

be 동사를 사용해서 일반 관계사를 만들 경우 be 동사에 해당하는 스와힐리어 kuwa 대신에 li를 사용해야 한다. li는 스와힐리어에서는 거의 사라진 be 동사의 고어 형태로서 과거 시제를 의미하는 li와는 그 용법이 다르다. 어순은 주격 접사 + li + 관계접사 이다.

(1)

(2) Mfano)

(3) niliye : ~인 나(I who am)

(4) tulio : ~인 우리(we who are)

(5) uliye : ~인 너(you who are)

(6) mlio : ~인 너희들(you(복수) who are)

(7) aliye : ~인 그 / 그녀(s/he who is)

(8) walio : ~인 그들(they who are)

(9) Mpe mtu aliye fundi. : 그것을 장인(기술자)에게 주어라.

(10) Tunza masanduku yaliyo mali yake. : 그의 소유인 그 박스들을 주의해서 다루어라.

(11) Kile kilicho chini ni spea ya baiskeli. : 바닥에 있는 저것은 자전거의 부품이다.

부정형태는 li 대신에 si를 사용한다.

(12)

(13) Mfano)

(14) tusio wauguzi : 간호사가 아닌 우리

(15) asiye mgonjwa : 아프지 않은 사람

(16) wasio watalii : 여행객이 아닌 그들

 

예를 들어 kile kilicho chini(바닥에 있는 그것)이라는 구에서 장소나 위치에 더 중점을 두고 표현할 때는 kilicho에 장소격 접사를 붙여서 쓴다.

(17)

(18) Mfano)

(19) kile kilichopo chini : 바닥에 있는 그것

(20) watu waliopo mbele : 정면에 있는 사람들

 

어떤 장소에 있는 대상(예를 들어 nyumbani, kwenye benki, juu, chini 등)을 이야기할 때  장소에 중점을 두고자 한다면 끝에다가 장소격 접사 ni를 붙인다.

(21)

(22) Mfano)

(23) watu waliopo sokoni : 시장에 있는 사람들

(24) mayai yaliyomo kikapuni : 바구니에 담겨져 있는 계란들

(25) miti iliyoko shambani : 들판에 서 있는 나무들

 

2) 3.2 가상법(Subjunctives) 2

 

스와힐리어에서 가상법은 시제를 빼고 주격접사와 동사만 사용한다. 그리고 동사어간의 마지막 단어 a를 e로 바꾸어 표현한다. i, e, u로 끝나는 동사들은 바뀌지 않는 것에 주의한다.

 

Mfano)

(1) Niende. : 나는 가야만 한다. / 나는 가는 것이 마땅하다.

(2) Nirudi. : 나는 돌아가야만 한다. / 나는 돌아가는 것이 마땅하다.

 

가상법 문장에서 (ni) lazima나 si lazima가 사용될 경우에는 의무를 표현한다. ni(it is)는 선택적으로 사용할 수 있다.

(3)

(4) Mfano)  

(5) (Ni) lazima uende. : 너는 가야만 한다.

(6) Lazima ukae. : 너는 머물러 있어야만 한다.

(7) Si lazima useme. : 당신이 말하는 것은 필요하지 않다.(조용히 해야만 한다.)

 

단음절 동사가 사용된 가상법은 부정사 ku 없이 사용된다.  

(8)

(9) Mfano)

(10) (Ni) lazima aje. : 그는 와야 한다.

(11) (Ni) lazima tule. : 우리는 먹어야한다.

(12) (Ni) lazima unywe. : 너는 마시면 안 된다.  

주절에서 ‘말하다(telling)’, ‘명령하다(ordering)’, ‘원하다(wanting)’ 등의 동사들이 사용되고 종속절의 동사가 다를 경우 종속절은 가상법으로 표현한다.

(13)

(14) Mfano)

(15) Alituambia tuondoke. : 그는 우리에게 떠나라고 말했다.(그는 우리에게 반드시 떠나야 한다고 / 떠나야만 한다고 말했다.)

(16) Ninawataka wasome. : 나는 그들이 공부하는 것을 원한다.

 

부사 ‘afadhali / afdhali / afudhali(오히려 ~것이 더 낫다.)’는 일반적으로 가상법과 함께 사용된다.  

(17) Mfano)

(18) (Ni) afadhali niende. : 나는 가는 것이 좋겠다.

(19) (Ni) afadhali wazee waende. : 그 노인들은 가는 게 좋겠다.

 

접속사 ‘ili(~하기 위하여)’는 종종 가상법과 함께 사용된다.

(20)

(21) Mfano)

(22) Anafundisha hivi ili tujue Kiswahili vizuri. : 그는 우리가 스와힐리어를 잘 알게 하기 위해 이것들을 가르친다.

 

주절과 종속절의 주어가 다를 때(첫 번째 동사의 주어와 두 번째 동사의 주어가 다를 때)는 가상법이 사용된다.  

(23) Mfano)

(24) Ninataka kusoma. : 나는 공부하길 원한다(부정사 ku가 사용된 경우).

(25) Nina(m)taka asome. : 나는 그가 공부하길 원한다.

 

일반적으로 가상법은 ‘허가’를 요청하거나 ‘의무’를 나타낼 때 사용된다.

(26)

(27) Mfano)

(28) Nitafsiri sentensi hii? : 내가 이 문장을 번역해도 될까요?

(29) Tuje saa ngapi? : 우리는 몇 시에 와야 하나요?

(30) Niende karamuni? : 내가 축제에 가도 될까요?

(31) Tuondoke sasa? : 우리가 지금 떠나야 하나요?

 

전치사 ‘mpaka(~까지)’가 결과절을 이끌 때에는 가상법이 일반적으로 사용된다. 이러한 역할은 영어의 접속사 ‘until'의 역할과 같다고 볼 수 있다.

(32)

(33) Mfano)

(34) Hujaribu mpaka wapate jibu. : 그들은 답을 얻을 때까지 노력한다.

(35) Atafundisha mpaka wafahamu. : 그녀는 그들이 이해할 때까지 가르칠 것이다.

 

가상법을 부정하는 방법은 주격접사와 동사어근 사이에 부정사 si를 넣어 만든다.

(36)

(37) Mfano)

(38) Afadhali nisiende. : 내가 가지 않는 것이 더 낫다. / 내가 가지 않는 것이 낫다.

(39) Afadhali usiende. : 당신이 가지 않는 것이 낫다. / 당신이 가지 않는 것이 나을 것이다.

(40) Afadhali tusiende. : 우리가 가지 않는 것이 낫다. / 우리가 가지 않는 것이 더 나을 것이다.

3) 3.3 peke의 용법

 

peke / pekee / pweke(-)는 명사로 ‘외로움’, ‘단절’, ‘고립’이라는 뜻이지만 부사구를 만들어 숙어처럼 사용된다.

 

(1) Mfano)

(2) Peke yangu nyumbani. : 나 홀로 집에.

(3) Peke yao : 그들 홀로

(4) ~a peke yake / ~a pekee : 홀로, 개인적으로, 사적으로

(5) hukumu ya pekee : 개인전 판단, 사견(私見)

4)

5) 3.4 ka 시제의 용법

 

ka 시제는 영어에서 상응하는 시제가 없다. ka 시제는 주로 과거에 일어난 사건의 추이, 즉 연속해서 일어나는 행동을 나타낸다.  

(1)

(2) Mfano)

(3) Nilienda mjini kununua matunda, (na) nikanunua machungwa matatu na ndizi tatu, halafu nikarudi nyumdani saa nane mchana. : 나는 몇 가지 과일을 사러 마을에 가서 세 개의 오렌지와 세 개의 바나나를 사고 오후 2시에 집으로 돌아왔다.

(4) Nenda sokoni ukanunue matunda. : 시장으로 가서 과일을 좀 사라.

(5) Tutakwenda mjini tukamnunulie suruali. : 우리는 도시에 가서 그에게 바지를 사줄 것이다.

 

앞에서 살펴보았듯이 두 개의 동사복합문형은 대등접속사 na와 ku 부정사를 이용하여 연결할 수 있다. 이런 문장은 ka 시제로 대체할 수 있으나 미세한 차이가 있다.

(6)

(7) Mfano)

(8) Tulicheza ngoma na kuimba. : 우리는 춤추고 노래했다.(연속적이 아니다. 행동들은 거의 동시에 일어났다.)

(9) Tulicheza ngoma na tukaimba. : 우리는 춤추고 나서 노래했다.(노래 부른 것은 춤추고 나서 행해졌다.)

 

ka 시제가 사용된 문장에서 전치사는 자유롭게 임의로 선택할 수 있으며 뜻은 같다.

(10)

(11) Mfano)

(12) Alikuja akaenda. : 그는 왔다가 갔다.

(13) Alikuja na akaenda. : 그는 왔다가 갔다.

(14) Alikuja halafu akaenda. : 그는 왔다가 갔다.

(15)

ka 시제는 자체로서 시점이나 시간을 나타내지 않는다는 점에서 다른 시제들과 다르다. ka 시제가 사용되는 동사는 시간상으로 뒤에 이어지거나 의존하고 있는 사건을 나타내고 있음을 보여주기 위해 사용된다. 과거에 발생한 일련의 사건들 중 첫 번째로 발생한 것은 대개 li 시제에 의해 표시되고, 이어지는 일련의 동사들은 ka 시제에 의해 표시된다.

(16)

(17) Mfano)

(18) Yusuf aliegesha gari tukashuka upesi tukaenda tukaangalia abiria.: 유수프(Yusuf)는 차를 멈추었고, 우리는 나와서 승객들에게 서둘러 다가가 그들을 자세히 살펴보았다.

(19) Basi, tuliendelea na safari tukafika Mtito Andei tukanunua petroli tukaenda mkahawani tupumzike kidogo. : 음, 글쎄, 우리는 여행을 계속해서 음티토 안데이(Mtito Andei)에 도착했고, 가솔린을 샀고 그 다음엔 좀 쉬기 위해서 카페에 갔어.

 

ka 시제를 사용한다면 동사들 사이에 na를 넣을 필요가 없다. ka 시제 자체가 이미 ‘na(그리고)’라는 의미를 갖고 있기 때문이다. 이런 문장에서는 특정 내용을 강조하기 위해서 ‘마침내’, ‘결국은’, ‘그 다음에’를 뜻하는 부사를 넣을 수 있다. kisha를 넣으면 반창고를 붙이는 것을 치료가 완전히 끝났다는 것을 강조하는 것이 된다.

(20)

(21) Mfano)

(22) Yusuf alisafisha jeraha akatia dawa kisha akalifunika kwa plasta. : 유수프는 상처를 세척했고 연고를 좀 발랐고 그 다음에 (마지막으로) 상처를 반창고로 붙였다.

ka 시제는 일련의 사건들을 그것들이 실제 일어난 순서대로 되새겨보는 일상 회화에서 일반적이다. 그러나 ka 시제는 예문에서와 같이 과거에 일어난 일련의 사건에만 제한되지는 않는다.

(23)

(24) Mfano)

(25) Mkimpa pesa akazipoteza, mtafanya nini basi? : 당신들 (모두)이 그에게 돈을 주고 그가 그걸 낭비한다면, 그때 당신들은 어떡하실 겁니까?

 

ka 시제는 부정사가 따라올 수도 있다. 이 경우, ka는 이어지는 사건을 표현하는 것은 물론, ‘이것(that)’의 의미도 갖게 된다.

(26)

(27) Mfano)

(28) Tutawezaje kumsaidia msichana akaendelea na masomo chuo kikuu? : 우리가 어떻게 하면 그 젊은 아가씨가 대학에서 (전공) 공부를 계속할 수 있게 도울 수 있을까?

 

ka 시제의 부정형은 가상법의 부정과 같다.

(29)

(30) Mfano)

(31) Nilikwenda kwa Mama Lela nikapiga hodi nikasubiri kidogo nisimwone. : 나는 렐라(Lela) 엄마 집에 가서(문 앞에서 그녀를) 불렀고, 잠시 기다렸으나 그녀를 보지 못했다.

 

ka는 강세를 띨 수 있는 시제표시 중 하나이므로, 예문에서와 같이 단음절 동사와 사용되면 부정사 ku가 사용되지 않는다.  

(32)

(33) Mfano)

(34) Nilikula machungwa matano, nikawa mgonjwa. : 나는 다섯 개의 오렌지를 먹었다. 그리고 나서 아프기 시작했다.

(35) Nilienda nyumbani nikala chakula. : 나는 집에 가서 내 음식들을 먹었다.

(36) Mzee hufika kwetu kila siku akala nasi.

(37) 노인은 우리 집에 매일 와서 우리와 함께 식사한다.

6) 3.5 동사의 반복

 

동사반복은 스와힐리 문법에서 특히 주목할만 한 특징이다. 거의 모든 동사들이 반복되어 사용될 수 있으며 의미는 ‘계속적으로 혹은 반복적으로 하다.’라는 뜻이다.

(1)

(2) Mfano)

(3) kata(자르다) > katakata : 계속해서 자르다, 잘게 자르다, 지속적으로 자르다

(4) koroga(휘젓다) > korogakoroga : 계속해서 휘젓다.

(5) chambua(깨끗이 하다) > chambuachumbua : 필요 없는 것을 치우고 완전히 깨끗이 하다.

(6)

7) 3.6 vizuri의 용법

 

vizuri는 자체적으로 의미는 ‘좋은(good)’을 뜻하며 동사 뒤에 오면 ‘잘, 완벽히(well)’을 뜻한다. 접두사 vi는 ki/vi 부류접사의 복수 접사지만 어떤 행위가 이루어지는 방식을 표현하는데 쓰이기도 한다. 형용사 zuri에 접사 vi를 더하면 부사가 된다.  

 

(1) Mfano)

(2) Mtoto huyu anasoma vizuri. : 이 아이는 잘 읽는다.

(3) Wamefanya kazi vizuri sana. : 그들은 작업을 매우 잘 하였다.

(4)

(5) 접사 vi는 형용사격 접사의 복수 형태로서 형용사 어간에 붙여서 부사를 만든다.

(6)

(7) Mfano)

(8) Alisema hivi: 'Msiende pale.' : 그는 말했다: ‘너는 거기 가지 말아야 해’

(9)

(10) 또한 vi는 접사로서 다른 용도로 사용된다.

(11)

(12) Mfano)

(13) Kuona vile, waliondoka mara moja. : 일들이 일어나는 것을 보고 그들은 즉시 떠났다.

(14) Nifungue vipi, dirisha hili? : 이 창문, 어떻게 열어요?

 

8) 3.7 vipi의 용법

 

주격접사가 앞에 붙은 pi는 ‘어느 것(which)?’을 의미한다. 따라서 ‘vipi?’를 직역하면 ‘어떤 방법으로?’를 의미한다.

(1)

(2) Mfano)

(3) Nitapika vipi bila ya maji? : 어떻게 물 없이 내가 요리를 해요?

(4) Tuanze vipi kazi hii? : 어떻게 우리가 이 일을 시작할까요?

라. 4. 단어 및 어휘 정리

 

acha : v. 1. 떠나다. 2. 그만두다, 포기하다. 3. 허락하다. cf.) achwa : v. 이혼하다.

anza : v. 시작하다. cf.) anzishaaa : v. 1. 창당하다. 2. 시작하게 하다.

badala ya : ~ 대신에.

baki : 1. v. 남다, 머물다. 2. (ma-) : 나머지, 잔류한 자.

bakuli(ma-) : 공기.

bamia(ma-) : 오크라.

bunduki(-) : 총.

bustani(-) : 정원, 마당.

chemka : v. 끓다, 비등하다.

chokoza : v. 괴롭히다, 화나게 하다.

desturi(-) : 관습, 습관.

ficha : v. 숨다, 비밀 유지를 하다.

fundi(-) : 기술자, 숙련공.

haraka(-) : 서두름.

homa(-) : 열.

jembe(ma-) : 괭이, 모종삽.

jiko(meko) : 스토브, 화덕, 부엌. cf.) -pata jiko : 가족화덕을 갖다.

jino(meno) : 이, 치아.

kabati(-, ma-) : 사물함, 찬장.

kamata : v. 잡다, 움켜잡다.

kisamvu : 카사바 잎, 카사바 잎과 열매로 만든 요리(단수로만 쓰임).

kitoweleo(vi-) / toweo(ma-) : 반찬, 양념.

koza : v. 비추다, 밝게 하다.

kusanya : v. 모으다, 수집하다.

mbegu(-) : 씨앗.

mboga(-) : 채소.

mchwa(-) : 흰개미.

mkaa(mi-) : 숯.

mkonga(mi-) : 1. 상아, 코끼리의 이. 2. 코.

mlinzi(wa-) : 경비, 야경꾼.

mlio(mi-) : 소리.

mlo(mi-) : 음식, 요리. cf.) mlo wa mchana : 점심식사.

mvi(-) : 새치, 흰머리. cf.) nywele za mvi. : 회색머리, 흰머리.

mvivu(wa-) : 건달, 빈둥거리는 사람. vivu : adj. 느린, 게으른. cf.) uvuvi : 게으름.

mvuke / uvuke / vuke(-) : 수증기, 열기.

mwanga(mi-) : 빛.

ndani : ~안에. cf.) nje : ~밖에.

nyesha : v. (비가) 내리다.

nzi(-) : 파리.

paa : v. 1. 긁다. 할퀴다. 2. 일어나다, 올라가다.

paa(ma-) : 지붕.

pakia : v. (짐을) 싣다, (사람을) 태우다, 승선 / 탑승을 하다.

pakua : v. 내리다, 풀다, (접시에) 옮기다.

panda : 1. v. 올라타다. 2. 뿌리다, 심다.

peke(-) : 외로움, 단절. cf.) peke yake : 그 혼자.

peleka : v. 데려가다, 보내다.

pembe(-, ma-) : 뿔.

pepa : v. 흔들다, 부채질하다.

pepeo(ma-) : 큰 부채, 통풍기.

pombe(-) : 술.

pori(ma-) : 황무지.

posta(-) : 우체국.

pumua : v. 숨쉬다, 호흡하다.

safi : adj. 깨끗한. cf.) chafu : adj. 더러운.

sahani(-) : 접시.

sindikia : v. 배웅하다.

sindikia / sindikiza : v. 가공하다.

stawi : v. 만발하다, 잘되다. cf.) stawisha / stawisha : 번성하게 하다, 발전시키다.

stempu / stampu(-) : 우표.

stesheni(-) : 정거장.

stimu(-) : 증기, 전기.

stoo / sitoo / stoa(-) : 상점, 창고, 백화점.

sufuria(-, ma-) : 솥, 가마솥.

tangua : v. 제거하다, 취소하다, 철폐하다.

tangulia : v. 1. 앞서가다, 먼저가다. 2. 인도하다, 안내하다. 3. 예측하다.

tembo(-) : 코끼리. cf.) ndovu(-) : 코끼리.

tia : 놓다, 두다. twinkle.

toa : v. 나오다.

uji : sing. 죽. cf.) uji wa mtama : 수수 죽.

unywele / unyele(nywele / nyele) : 머리카락.

ziwa(ma-) : 호수. cf.) maziwa : pl. 우유.

 

●음식에 관련된 식물 또는 나무 - 주로 m/mi class에 속한다.

mbilingani(mi-) : 가지

mboga(mi-) : 1. 야채, 채소, 2. 호박95)

mbuni(mi-) : 커피나무96)

mbuyu(mi-) : 바오밥 나무

mchicha(mi-) : 시금치 종류, 잎이 좁은 야채,

mchungwa(mi-) : 오렌지 나무97)

mfensi(mi-) : 인도산 빵 나무(Jack fruit)98)

mfigili(mi-) : 무우

mgomba(mi-) : 바나나나무99)

mharagwe(mi-) : 콩

mnanasi(mi-) : 파인애플나무100)

mnazi(mi-) : 코코넛나무101)

mnyanya(mi-) : 토마토102)

mpapai(mi-) : 포포(파파야) 나무103)

mpunga(mi-) : 벼

mtama(mi-) : 기장, 수수

mtango(mi-) : 오이

mtende(mi-) : 대추야자나무

muhindi(mi-) : 옥수수나무104)

muhogo(mi-) : 카사바

muwa(mi-) : 사탕수수나무

mwanza(mianza) : 대나무

mwembe(miembe) : 망고나무105)

 

●과일의 열매 - 주로 (ji)/ma class에 속한다.

mchele(mi-) : (껍질을 깐, 도정된)쌀106)

nanasi(ma-) : 파인애플

chungwa(ma-) : 오렌지

embe(ma-) : 망고

papai(ma-) : 파파야, 포포

limau(ma-)/limao(ma-) : 레몬

parachichi(ma-) : 아보카도

 

●(ji)/ma class에 속하지 않는 것들

sukumawiki(-) : 잎이 넓은 야채(케일).

kitunguu(vi-) : 양파

karoti(-) : 당근

nazi(-) : 코코낫

ndizi(-) : 바나나 cf.) ndizi mbichi : 플란틴 바나나. 용리용 푸른색 바나나.

buni(-) : 커피의 열매, 콩 cf.) buni ya kahawa : 커피 콩.

<표 7> 농작물과 생산품(열매)

 농작물

식물, 묘목, 나무

생산품(열매)

사과(apple)

mtofaa(mi-)

tofaa(ma-)

가지(aubergine, egg plant)

mbiringani(mi-)

biringani(ma-)

아보카도(avocado)

mparachichi(mi-)

parachichi(ma-)

밤바라 땅콩(bambara nut)107)

njugu mawe

njugu mawe

대나무(bamboo)

mwanzi(mi-)

mwanzi(mi-)

바나나(banana)

mgomba(mi-)

ndizi(-)

보리(barley)

shayiri

shayiri(-)

리마 콩(Bonavist beans)

일반적인 콩, 강낭콩, 신장 콩(kidney beans)

완두콩, 소이콩(soya beans)

잭 콩(sword / Jack beans)

완두콩의 일종 (velvet beans)

mfiwi(mi-)

maharagwe

njegere

magobi

upupu

fiwi

maharagwe

njegere

magobi

upupu

양배추(cabbage)

kebichi / kobishi

kebichi / kobishi

당근(carrot)

karoti

karoti

캐슈열매(cashew)

mkorosho(mi-)

korosho

카사바(cassava / manioc)

muhogo(mi-)

muhogo(mi-)

아주까리(castor)

mbarika(mi-) / nyonyo

nyonyo

콜리플라워, 꽃 양배추(cauliflower)

koliflari

koliflari

렌즈 콩, 병아리 콩(chick peas)

dengu / dengo

dengu / dengo

자몽, 그레이프프루트(grapefruit citrus)

레몬(lemon citrus)

라임(lime citrus)

오렌지(orange citurs)

야생 오렌지, 쓴 오렌지(bitter orange citrus)108)

탄제린(tangerine citrus

mbalungi(mi-)

mlimau(mi-)

mlimu(mi-)

mchungwa(mi-)

mdanzi(mi-) / mdaranzi(mi-)

mchenza(mi-)

balungi(ma-) / danzi(ma-)

limau(ma-)

ulimu / ndimu

chungwa(ma-)

danzi(ma- / daranzi(ma-)

chenza(ma-)

정향(clove)

mkarafuu(mi-)

karafuu

토끼풀, 클로버(clover)

klova

klova

코코아(cocoa)

mkakao(mi-)

kakao

코코넛(coconut, palm)

mnazi(mi-)

nazi : (잘 익은) 코코넛

dafu(ma-) : 익지 않은 코코넛

mbata : 코프라(copra)109)

코코얌(cocoyam)110)

maole

maole

커피(coffee)

mbuni(mi-)

kahawa(-)

면화(cotton)

pamba

pamba

콩의 일종, 광저기(cowpea)111)

mkunde(mi-)

kunde

코끼리 풀(elephant grass)

mabingobingo

mabingobingo

사이잘, 아마(亞麻)섬유(flax, linseed)

kitani(-)

kitani(-)

생강(ginger)

mtangawizi(mi-)

tangawizi

푸른 콩(grams)

choroko112) / pojo(-)

choroko / pojo(-)

포도(grape)

mzabibu(mi-)

zabibu

땅콩(ground nuts)

karanga / njugu(-, ma-)

karanga / njugu(-, ma-)

구아바(guava)

mpera(mi-)

pera(ma-)

활시위용 대마(bowstring hemp)

인도 대마(Indian hemp)

mkonge wa pori

bangi

katani ya pori

bangi

잭 프루트(Jack fruit)

mfenesi(mi-)

fenesi

자바 자두(Java plum)

mzambarao(mi-)

zambarao

케이폭, 판야(kapok)113)

msufi(mi-)

sufi

칡(kudzu)

kuzu

kuzu

오크라(Okra, ladies' fingers)

mbamia(mi-)

bamia

자주개자리(lucerne)

luserini / luseni(ma-, ?)

luserini / luseni(ma-)

옥수수(maize)

mhindi(mi-)

hindi(ma-)

gunzi / bunzi(ma-)114)

망고(mango)

mwembe(mi-)

embe(ma-)

기장(millet)

손가락 기장(finger millet)

uwele

ulezi / mbege(mi-)

mawele

ulezi / mbege

양파(onion)

kitunguu(vi-)

kitunguu(vi-)

쌀, 벼(paddy)

mpunga(mi-)

mpunga(mi-) : 볍씨

mchele(mi-) : (도정된)쌀

대추야자(date)

mtende(mi-)

tende

기름야자(oil palm)

mchikichi(mi-)

chikichi(-)

파파야(pawpaw)

mpapai(mi-)

papai(ma-)

utomvu wa papai115)

검은 후추(black pepper)

고추, 붉은 후추(red pepper)

달콤한 후추(sweet pepper)

pilipili manga

pilipili hoho

pilipili tamu

pilipili manga

pilipili hoho

pilipili tamu

콩(chick / lentils pea)

야자 콩(coco pea)

정원 콩(garden pea)

비둘기 콩(pigeon pea)

dengu

mkunde(mi-)

njegere

mbaazi(mi-)

dengu

kunde

njegere

mbaazi

파인애플(pineapple)

mnanasi(mi-)

nanasi(ma-)

감자(potato)

유럽 감자(European potato)

고구마(sweet potato)

kiazi(vi-)

kiazi Ulaya(vi-)

kiazi kitamu(vi-)

kiazi(vi-)

kiazi Ulaya(vi-)

kiazi kitamu(vi-)

호박(pumpkin)

boga

boga(ma-)

제충국(除蟲菊)(pyrethrum)

pareto

pareto

활나무 속 섬유식물(sunn hemp)116)

marejea

marejea

참께(sesame, simsim)

ufuta

ufuta

사이잘(sisal)

mkonge(mi-)

katani(-)

수수(sorghum)

mtama(mi-)

mtama(mi-)

카스타드 사과나무

(custard apple, sweetsop, sugar apple)

mtopetope / mtomoko(mi-)

 

topetope / tomoko(ma-)

stafeli(ma-)

스타펠리(soursop)

mstafeli(mi-)

stafeli(ma-)

빵나무(bread fruit)

mshelisheli(mi-)

shelisheli(ma-)

사탕수수(sugar cane)

muwa / miwa

muwa / miwa : 사탕수수

sukari(-) : 설탕

sukari guru : 정제하지 않은 설탕(jaggery)

해바라기(sunflower)

alizeti

alizeti

차(tea)

mchai(mi-)

chai

담배(tobacco)

tumbako

tumbako

토마토(tomato)

nyanya

nyanya

심황(turmeric)

manjano

manjano

오이(water melon)

tango

tango(ma-)

밀(wheat)

ngano

ngano

얌(yam)

kiazi kikuu / kiazi kitamu

kiazi kikuu / kiazi kitamu

 

<속담>

●Kukopa harusi kulipa matanga. : 빌리는 것은 갚는 것보다 항상 쉽다.

●Mzowea kutwaa, kutoa ni vita. : 가져가는데 익숙한 사람으로부터 돌려 받는 것은 전쟁과 같다.

●Shoka la mgeni haliwezi kazi yako. : 낯선 사람의 도끼로 너의 일을 끝낼 수는 없다.

 

스스로의 노력 없이 빌리는 것만으로는 어떤 일을 해결할 수 없으며 운명을 개척할 수 없다는 것을 교훈으로 주고 있으며 또한 빌릴 때와 갚을 때의 사람마음이 한결같지 않음을 경계시키고 있다.