언어/스와힐리어 연구

제2부. 스와힐리어 구문연습(Kiswahili Excercise) - 8장. Somo la Nane

africa club 2015. 3. 15. 21:23

16.

17.

제 8 장

①  Somo la Nane

 

가. 1. 회화

1) 1.1 식당에서

 

A : Jumapili nataka kwenda kiungani / katikati ya mjini. : 나는 일요일에 교외 / 시내로 가고 싶습니다.

B : Kwa nini? : 왜요?

A : Ninataka kula chakula cha utamaduni. : 나는 전통음식을 먹고 싶습니다.

Je, kuna hoteli ya chakula hapo jirani? : 이 근처에 음식점이 있습니까?

cf.) jirani(-, ma-) : 이웃, 근처. karibu na - : ~ 의 근처에

Hoteli iko wapi? : 레스토랑이 어디에 있습니까?

Nataka chakula cha kizungu / kihindi / kiafrika / utamaduni. : 나는 서양음식 / 인도음식 / 아프리카 음식 / 전통음식을 먹고 싶습니다.

Chakula huandikwa saa ngapi? : 식사는 몇 시에 차려집니까?

cf.) andikiwa : v. 차려지다.

Mnauza chakula hapa? : 이곳에서 음식 먹을 수 있습니까?(팝니까?)

Ningependa kuagiza sasa. : 이제 주문하고 싶습니다.

cf.) agiza : v. 주문하다.

Umeshachagua chakula? : 음식을 선택하셨습니까?

cf.) chagua : v. 선택하다, 고르다.

Ningependa kunywa maji ya matunda / juisi ya matunda. : 과일 주스를 마시고 싶습니다.

cf.) bilauri ya bia : 맥주 한잔, chupa ya mvinyo : 술 한 병

Niletee sahani / kijiko? : 저에게 접시 / 숟가락을 가져다주시겠습니까?

Tafadhali niletee bilauri / sahani nyingine. ; 다른 유리잔을 가져다주십시오.

Tafadhali nipatie pilipili / chumvi / haradali. : 저에게 후추 / 소금 / 겨자를 건네주십시오.

cf.) pilipili manga : 검은 후추, pilipili mbichi : 녹색 후추, pilipili hoho : 붉은 후추, 고추, manga(-) : 아라비아, 아라비아산 물건

Chakula kikubwa cha leo ni kipi? : 오늘의 특별음식은 어떤 음식입니까?

Napenda chakula cha kienyeji. : 전통음식을 먹고 싶습니다.

Tafadhali ongeza kidogo. : 조금 더 주십시오.

cf.) ongea : v. 자라다, 증가하다. ongeza : v. 증가하다, 확대하다, 채우다.

Tafadhali punguza kidogooo. : 조금 덜어 주십시오.

cf.) punga : v. 1. 감소하다, 줄어들다. 2. 흔들다, 부채질하다. punguza : v. 감소시키다, 줄이다.

Asante, Nimeshiba. :  고마워요. 나는 배가 부르군요.

Nimetosheka. : 아주 만족합니다.

cf.) tosha : v. 충분하다. tosheka : v. 만족시켜지다. 만족하다.

Unapenda kuagiza cho chote zaidi. : 뭐 좀 더 주문하시겠습니까?

Tafadhali niletee hesabu / bili. : 계산서를 가져다주세요.

Bakshishi ni katika hesabu hii? / Bakshishi iko ndani? : 팁도 이 계산서 안에 포함되어 있습니까?

Chakula kilikuwa kizuri. : 식사가 훌륭했습니다.

Chakula hiki ni kitamu. : 아주 맛있어요.

Malipo haya ni kwa kitu gani? : 이 요금들은 무엇에 대한 요금입니까?

cf.) lipo(ma-) : 지불, 배상, 요금

Tunywe kwa urafiki wetu! : 우리의 우정을 위하여 건배!

 

2) 1.2 음식주문

 

Tafadhali njoo / njo hapa. / Ebu njoo. : 여보세요! 주문 좀 받으시겠어요?

Nina njaa / kiu. : 나는 배고파요. /  나는 목이 타요.

Nipe mchuzi wa praunsi. : 저는 새우 커리(새우 소스)를 먹고 싶습니다.

Kuna mchuzi wa samaki na chapati. : 나는 차파티와 생선 커리(생선 소스)를 먹고 싶습니다.

Unahitaji kitu gani zaidi? : 또 다른 것을 원하세요?

Chakula hiki kina pilipili kali mno. : 이 음식은 후추가 너무 들어갔어요.

Nataka pilipili isiyo kali sana. : 나는 후추가 좀 덜 들어간 것을 원해요.

Unataka kinywaji / bia gani? : 어떤 음료수 / 맥주를 원하세요?

Je, kuna samosa bila nyama? : 고기가 들어가지 않은 사모사 있습니까?

Ongeza tafadhali! : 하나 더 가져다주세요.

Nipe risiti tafadhali. : 영수증을 가져다주세요.

Unanidai shillingi ngapi? : 얼마입니까?

cf.) dai / daha : v. 주장하다, 고소하다. (ma-) / daawa : 요구, 주장

Nitalipa! Nimekualika wewe. Wewe ni mgeni wangu. : 제가 내겠습니다. 제가 당신을 초대했는데요. 당신은 저의 손님입니다.

A : Tafadhali, Nipe chupa / glasi / (kikombe cha maji) ya maji. : 저에게 물 한 통 / 한 잔 / 한 컵을 주세요.

B : Unataka barafu pia? : 얼음도 원하세요?

A : Hapana, Asante. : 여기 있습니다. 감사합니다.

 

3) 1.3 채식주의자

 

Mimi sili nyama. : 나는 고기를 먹지 않습니다.

Nakula mboga tu. : 나는 채식주의자입니다.

Sili nyama mbuzi / nguruwe. : 나는 염소고기 / 돼지고기를 먹지 않습니다.

Ni kwa ajili ya dini yangu. : 종교 때문입니다.

Ni kwa ajili ya afya. : 건강 때문입니다.

Daktari aliniambia niache. : 의사가 먹지 말라고 했습니다.

cf.) acha : v.  1. 떠나다, 포기하다. 2. 용서하다, 해방하다. 3. 그만두다, 중지하다.

Nipe ya bila nyama. / Nipe enye haina nyama. : 고기가 없는 것으로 주세요.

 

4) 1.4 방문

 

Karibu nyumbani. : 집에 오신 것을 환영합니다. 어서 오세요.

Karibu mpaka ndani. : 안으로 들어오세요.

Karibu kukaa / kiti. : 앉으세요.

Mama anapika. : 엄마가 지금 요리를 하고 있어요.

Napika chakula. : 지금 음식을 하고 있어요.

Naomba niondoke. : 저 바로 일어서야 합니다.

Kweli, ni lazima niondoke. : 정말, 가보아야만 합니다.

Kaa kidogo, kunywa chai. : 잠시 앉아서 차 한 잔 마시지요.

Sawa, nitakunywa chai, halafu niondoke. : 좋아요, 차 한 잔 마시고 가지요.

Nawa mikono. : 손을 씻으세요.

Karibu chakula. : 어서 드시지요.

Karibu ugali. : 우갈리 좀 드시지요.

Unajua kula na mikono? : 손으로 먹을 줄 아세요?

Asante kwa chakula. : 음식 감사합니다.

 

<관련어휘>

barafu(-) : 얼음.

chakula cha asubuhi / kufungua kinywa : 아침식사.

chakula cha kihindi : 인도 음식.

daftari(-) : 출납부, 색인, 공책, 연습장.

gamba(ma-) : 나무껍질, 철갑, 갑옷, 표지. gamba la vinywaji : 음료수 차림표.

kinywaji(vi-) / kinyweo(vi-) kinywewa(vi-) : 음료수.

kisahani cha jivu : 재떨이.

kwa daftari : 외상으로 cf.) kwa bure : 공짜로.

maji ya kunawa : 씻는 물.

maji ya kunywa / maji safi : 마시는 물, 음료.

mkahawa(mi-) / hoteli(-) : 레스토랑, 카페.

mwandaliaji(wa-) / mwandishi(wa-) / mzee(wa-) / mama(mwandishi wa kike) : 웨이터.

taka / takataka(ma-) : 쓰레기.

takata : v. 깨끗하게 하다, 순수하게 하다.

 

 

나. 2. 구문연습

1) 2.1 Timu yetu

 

Timu yetu ni bingwa wa mpira

Hatujawahi kufungwa katika mchezo wa mpira

Wachezaji walipewa machungwa walipopumzika

Ng’ombe wetu hafungwi anapokamuliwa

Baba amesema yule ng'ombe asichinjwe

Nani alitaka kumchinja ng'ombe wa baba?

Ng’ombe atachinjwa kwa ajili ya harusi

Mgonjwa ametoka hospitali

Watoto wamechanjwa kuzuia magonjwa

Nguo zimekunjwa na kuwekwa sandukuni

Ghala ya kijiji chetu imejaa mahindi

Pete ya dhahabu inauzwa ghali

Tunaendelea na shughuli ya kujenga choo

Nyumba ya ghorofa inajengwa mlimani

Sherehe zinahitaji gharama

<원문출처 : Mariam G. Mkinga, Kiswahili Darasa la Kwanza : Kusoma na kuandika 1(MWF) (Dar es Salaam, Educational Books Publishers Ltd., 2002), pp. 43-45.>

2) 2.2 Siku za Juma

 

Mwezi mmoja una majuma manne. Juma moja lina siku saba. Siku hizo ni Jumamosi, Jumapili, Jumatatu na Jumanne. Siku nyingine ni Jumatano, Alhamisi na ljumaa. Jumatatu hadi ljumaa sisi huenda shuleni. Jumamosi na Jumapili siendi shuleni. Baba na mama nao hawaendi kazini. sisi sote hupumzika nyumbani. Mimi na dada tunafua nguo zetu. Jioni mama hutupigia pasi.

<원문출처 : Rashid, M.K., Kiswahili Darasa la Kwanza (Iringa, Baraka Publishers Limited, 2003), p. 65.>

3) 2.3 Viatu

Sisi tuna viatu. Tunavaa viatu kila siku. Tunavaa viatu nyumbani na shuleni. Viatu vyangu ni vyeusi. Dada anaaa viatu vyeupe. Kaka anaa viatu vyekundu. Viatu vya kaka ni vikubwa. Viatu vyangu ni vidogo.

Mimi ninaweza kuvaa na kuvua viatu. Ninavua viatu nikienda kuoga. Ninavaa viatu nikienda shule. Viatu vinakinga miguu isiumie. Vinazuia vumbi lisiingie miguuni.

<원문출처 : Mbilinyi, Dorothy A.S., Kiswahili: Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Ben and Company Ltd., 2002), p. 22.>

4)

5) 2.4 Umia

Cheka ameumia mguu. Cheka anachechemea. labda ameungua au amejikata.

Mama yake atamsaidia. Atamfunga kwa kitambaa safi. Baba atampeleka hospitali akatibiwe.

Mama na baba wamevuna maharage shambani. Wameng'oa maharage na kuyapiga. Kisha wanapepeta kwa ungo. Upepo unapeperusha takataka. Maharage safi hutiwa kwenye gunia.

<원문출처 : Mbilinyi, Dorothy A.S., Kiswahili: Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Ben and Company Ltd., 2002), p. 23.>

 

6) 2.5 Kazi za jikoni

Baba amekwenda shambani kulima. Jana baba hakwenda shambani kulima. Mama alikwenda sokoni kununua mchele, nyanya na mafuta ya kupikia. Baba atarudi nyumbani mchana. Mama yuko jikoni anapika chakula chetu sisi na baba. Kaka na dada wote wanasaidia kazi za jikoni. Dada anaosha sufuria, sahani na vijiko. Kaka anapasua kuni za kupikia. Dada atamsaidia mama kupika chakula. Mimi ninacheza na mtoto. Mama anapika ugali, maharage na mboga za majani. Dada anasaidia kuandaa vyombo vya kulia chakula. Chakula kikiiva, mama atapakua na kuweka mezani. Atatukaribisha chakula kitakapokuwa tayari. Baba atanawa mikono kwanza halafu na sisi sote tutanawa. Tukiisha kula chakula, tutakula pia matunda. Matunda hayo ni machungwa na mananasi. Matunda hayo ni matamu sana. Mimi napenda sana kula mananasi. Dada anapenda kula machungwa. Matunda ni chakula cha lazima kwa afya ya miili yetu. Baada ya kula, nitakwenda kucheza mpira na rafiki zangu kiwanjani.

<원문출처 : Ndilime, D.M., Kiswahili 1: Shule za Msingi Tanzania :  Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Macmillan Aidan, 2002), p. 75.>

 

<관련어휘>

andaa : v. (식사, 전쟁을) 준비하다.

osha : v. 씻다, 세척하다.

pakia : v. (짐을) 싣다, (사람을) 태우다. cf.) pakua : 내리다, 풀다, (음식을) 옮기다, 푸다.

pasua : v. 찢다, 자르다, 수술하다.

 

7) 2.6 Sasa najua kupika

Jana mchana baba hakuwa nyumbani. Alikwenda shambani kuvuna mahindi. Mama alikwenda mjini. Baba alirudi nyumbani mchana. Akakuta nimeshampikia ugali wa unga wa mahindi na mboga ya mchicha.

Alipomaliza kula akasema :  Mwanangu sasa umekua. Umepika chakula kitamu sana. Jioni mama alirudi kutoka mjini. Nikampikia ndizi na nyama. Nikaweka nazi, nyanya na vitunguu. Mama akasemA :  Ama kweli unajua kupika. Umepika chakula kizuri kuliko dada yako.

<원문출처 : Masoud, A., Kiswahili: Darasa la Kwanza :  Kitabu cha Mwanafunzi (Dar es Salaam, Oxford University Press Tanzania, 2002), p. 33>

8) 2.7 Mwaliko

 

Zubeda : Umealikwa ngoma kesho kutwa.

Alison : Aa, vizuri sana! John pia amealikwa?

Zubeda : John hakualikwa. Maana ni ngoma ya wanawake tu.

Alison : Nimealikwa na nani?

Zubeda : Umekaribishwa na Bi. Salma na dadake, Pili, ambaye ataolewa wiki ijayo. Ni ngoma ya arusi. Chama chetu kinatayarisha mambo yote. Tutacheza ngoma kama chakacha. Kutakuwapo taarabu pia.

Alison : Pili ataolewa na nani?

Zubeda : Bwana arusi ni Daudi, ndugu yake Mohamed. Babake ni yule mwenye duka karibu na hoteli. Ni mzee ambaye tuliongea naye jana.

John : Tumealikwa mashindano!

Alison : Mashindano gani?

Faiz : Mashindano ya ngalawa. Sisi sote tutakwenda forodhani wiki ijayo, tuangalie mashindano. Unajua ngalawa ni kitu gani?

Alison : Ni aina ya boti? Ni kama jahazi?

Faiz : Hata kidogo! Si kama jahazi. Majahazi makubwa zaidi. Tena, huundwa kwa mbao.

Alison : Ngalawa hutengenezwa namna gani?

Faiz : Huundwa kwa kuchonga gogo, hasa gogo la mwembe. Tena, huwa na ndubi. Katikati pana mlingoti ambao tanga hufungwa. Hutumiwa na wavuvi.

John : Majahazi yana milingoti miwili?

Faiz : Si lazima. Mengi yana mlingoti mmoja tu. Kuna aina nyingi za majahazi. Kila aina huitwa kwa jina lake.

Alison : Haya, basi. Mashindano hayo yatakuwa siku gani?

Faiz : Jumamosi ya wiki ijayo.

Alison : Ala! Tunakusudia kuondoka siku ya Alhamisi!

Zubeda : Msiondoke kabla ya mashindano! Lazima mwongeze likizo. Kama sisi Waswahili tunavyosema, ‘Mwenda bure si mkaa bure, huenda akaokota.’

<원문출처 : Russell, J., Swahili (Abingdon, Teach Yourself Books, 1996), pp. 173-174.>

 

9) 2.8 Uhusiano wa kimataifa wa Afrika

Ukiacha nchi mbili tuza Afrika, zingine zote zilikuwa chini ya utawala wa wakoloni. Kutoka siku hizo uhusiano na nchi za kigeni ulikuwa uko chini ya watawala hawa. Lakini baada ya Vita Vikuu vya Dunia II, Afrika ilianza kujikakamua ili kujikomboa kutoka kwa wakoloni. Hii inaendelea mpaka sasa.

Mbali na hayo nchi ambazo zina uwezo wa kiuchumi zinashikiriana na wanasiasa ili kuendeleza matakwa yao katika nchi za Afrika. Lakini siku hizi uongozi wa nchi nyingi za Afrika unashugulikia kizazi kipya. Hii inazibidi serikali za nchi nyingi kubadilisha hata katiba za nchi zao. Mara nyingi, ushirikiano na nchi za kigeni umezifanya nchi za Afrika kutoaminiana.

Mara nyingi, hali hii inatokana na ugaidi na fikira kuwa kila mwisilamu ni gaidi. Hii imewafanya waisilamu wengi kuamini wanadhulumiwa na serikali zao. Hii ni kutokana na mashabulizi ya Septemba 11 nchini Marekani.

Afrika ina Umoja wake wa mataifa(AU) ambao unashugulikia mara kwa mara masuala nyeti ya Afrika. Hii ni pamoja na vita vya kikabila, uchumi na uhusiano wa kisiasa ndani ya nchi wanachama.

Pia, barani Afrika kuna jumuiya nyingi za kibiashara ambazo hushugulikia biashara ya Afrika. Lakini hata kama kuna jumuiya hizi za kibiashara, nchi za kigeni bado zina kauli katika jumuiya vile China na Ulaya.

<원문출처 : 아래의 내용을 요약하여 스와힐리어로 번역하였음. Gordon, April. A. & Gordon, Donald. L., Understanding Contemporary Africa (Boulder & London, Lynne Rienner Publishers, 2006), pp. 155-202(African International Relations).

다. 3. 문법

1) 3.1 대명사 -ote와 -o -ote의 용법

 

'모든(-ote)' / '그 어떤 것이라도, 누구든지 간에, 무엇이든 간에, 어느 것이라도(-o -ote)'는 목적격 접사(O.P.) 또는 관계 접사(R.P.), 주격 접사(S.P.)와 함께 사용되어 R.P. + -ote / -o ote의 형태로서 사용된다. 그러나 sisi sote(우리 모두), ninyi nyote(너희들 모두)는 통사적 호응이 아니라 단순한 음운모사로 이해해야 한다.

(1)

(2) Mfano)

(3) watu wote : 모든 사람들

(4) ndizi zote : 모든 바나나들

(5) chakula chote : 모든 음식

(6) miti yote : 모든 나무들

(7) mahali pote : 장소의 모든 곳(the whole place)

(8) watu wote : 모든 사람들(all the people)

(9) mtu wote : 사람 전부(the whole people)

(10) vitabu vyote : 모든 책(all the books)

(11) kitabu chote :  책 전체(the whole book)

(12) maziwa yote : 우유 전부(all the milk)

(13) Sisi sote : 우리들 모두

(14) Ninyi nyote : 너희들 모두

(15) Wao wote : 그들 모두

(16) Watanzania wote wanaweza kusema Kiswahili. : 모든 탄자니아 인들은 스와힐리어를 할 수 있다.

(17) Wanafunzi walisoma vitabu vyote. : 학생들은 모든 책들을 읽는다.

(18) Tulisafisha nyumba zote. : 우리는 모든 집들을 청소하였다.

(19) Watu wote wana miaka saba. : 우리 모두 좋다. 모두는 7살이다.

(20)

-o -ote는 ‘어떤 것(any, any at all)’ 또는 ‘어떤 것이든지(any whatsoever)’라는 뜻을 표현하기 위해 사용 된다.

(21)

(22) Mfano)

(23) Mtu ye yote anaweza kuja. : 누구라도 올 수 있다.

(24) Hana mwalimu ye yote. : 그는 어떤 선생님도 없다. / 가지고 있지 않다.

(25) Sina (lo lote) la kusema. : 나는 그 어떤 말도 할 말이 없다.(lo lote는 표현되지 않은 단어(neno)를 언급한 것이다.)

(26) Mpe mtoto yeyote. : 어떤 아이에게든 줘라.

(27) Hana pesa zozote. : 그녀는 돈이 전혀 없다.

(28) Sina vitabu vyovyote. : 나는 책이 전혀 없다.

(29)

2) 3.2 비교 구문

 

가) 3.2.1 비교급

스와힐리어 비교구문은 영어와는 매우 다르다. 스와힐리에서는 비교급 혹은 최상급에 대한 형용사의 활용이 없는 대신에, 몇몇의 비교급 단어들이 예문과 같이 사용되고 있다. 어떠한 것이 특정한 것과 연관되어 같다고 표현해야 할 때는, 'sawa na(~과 같은)' 또는 'kama(~처럼, ~와 같은)를 사용한다.

(1)

(2) Mfano)

(3) Paka huyu ni mkubwa sawa na yule. : 이 고양이는 저것과 같은 크기로 크다.

(4) Paka huyu ni sawa na yule kwa ukubwa. : 이 고양이는 저것과 크기가 같다.

(5) Paka huyu ni mkubwa kama yule. : 이 고양이는 저것과 같은 크기로 크다.

(6) Paka huyu ni kama yule kwa ukubwa. : 이 고양이는 저것과 크기가 같다.

(7) Kalamu yangu ni nzuri kama yako. : 내 펜은 너의 것만큼 좋다.

(8) Viatu vyangu ni sawa na vyako. : 내 신발은 너의 것과 똑같다.

 

비교를 나타내는 다른 단어들은 다음과 같은 것들이 있다. -pita는 ‘능가하다, 초과하다, 압도하다, 추월하다.’를 나타내기 위해, kuliko는 ‘~보다’를, -shinda는 ‘초과하다, 압도하다.’를, zaidi는 ‘더(동사 -zidi는 ‘자라다.’, ‘능가하다.’, ‘증가하다.’, ‘더 크게 되다.’를, zaidi ya는 ‘~보다 더’라는 뜻을 가지고 있다. 이러한 단어들은 의미에 있어서 약간의 차이가 있지만, ‘~보다 더’라는 의미를 갖고 있으며 비교급 구문에서 사용되어진다.

(9)

(10) Mfano)

(11) Mbuga zetu za wanyama ni kubwa kupita / kuliko / kushinda / kuzidi / zaidi ya zenu. : 우리의 국립공원들은 당신들의 국립공원들보다 더 크다.

(12) Shamba lake ni zuri kuliko langu. : 그의 농장은 내 것보다 더 좋다.

(13) Twiga ana shingo ndefu kuzidi simba. : 기린은 사자보다 더 긴 목을 가지고 있다.

(14) Mmoja ni mkubwa kuliko wegine. : 하나가 다른 것들보다 크다.

(15) Kikapu chako ni kikubwa kuliko chake. : 너의 바구니가 그 / 그녀의 바구니보다 크다.

(16) Mnazi ni mrefu kuliko mchungwa. : 코코넛 나무가 오렌지보다 더 길다(크기가 크다).

(17) Mmoja ni mkubwa zaidi kuliko wengine. : 하나가 다른 것들보다 더 크다.

(18) Kikapu chako ni kikubwa kuzidi chake. : 너의 바구니가 그 / 그녀의 것보다 더 크다.(너의 바구니의 크기가 월등히 크다.)

(19) Kikapu chako ni kikubwa kushinda chake. : 너의 바구니가 그 / 그녀의 것보다 더 크다.(너의 바구니의 크기가 그녀의 것과 견줄만하다.)

 

만약 단지 ‘하나가 더 크다.’라고 말하고 싶으면, kuliko없이 zaidi를 쓴다.

(20)

(21) Mfano)

(22) Mmoja ni mkubwa zaidi. : 하나가 더 크다.

 

어떠한 것이 ‘가장 크고’, ‘가장 좋고’, ‘가장 길고’, ‘비싸다.’는 것과 같이 최상급을 표현하기 위해서는 sana 또는 mno117)를 사용할 수 있다. ulio 와 lililo는 관계접사가 사용되어 대상을 가장 긴 나무와 가장 큰 나무에 연관시켜주는 한정사 역할을 한다.  

(23) Mfano)

(24) Mti ulio mrefu sana. : 가장 긴 나무

(25) Nipe papai lililo kubwa mno. : 나에게 가장 큰 파파야 나무를 달라.

 

또한 shinda를 -ote 와 함께 사용하여 최상급을 나타낼 수 있다. 만일 당신이 -shinda 와 -ote 를 사용한다면 동사가 굳이 관계 구조에 있을 필요는 없다; 부정사로 충분하다

(26)

(27) Mfano)

(28) Kikapu chako ni kikubwa kushinda vikapu vyote. : 너의 바구니가 다른 모든 바구니들보다도 크다.

 

kuliko 뒤에 복수형 명사를 쓰는 것이 반드시 필요한 것은 아니다; -ote는 명사를 대표하기 위해 사용될 수도 있다.

(29)

(30) Mfano)

(31) Kikapu chako ni kikubwa kushinda vyote. : 너의 바구니가 모든 것들 중에서 가장 크다.

(32) Papai lile ni kubwa kushinda yote. : 저 파파야가 모든 것들 중에서 가장 큰 것이다.

(33) Joseph ni mrefu kushinda wote? : 조셉(Joseph)이 저들 중에서 가장 키가 크니?

 

나) 3.2.2 최상급

최상급 구문을 만들 때는 형용사 '-ote(모든)‘가 전철에 맞게 비교구문의 마지막에 사용된다.

(1)

(2) Mfano)

(3) Mbuga zetu za wanayama ni kubwa kupita mbuga zote / kuliko mbuga zote / kushinda / mbuga zote / kuzidi mbuga zote / zaidi ya mbuga zote. : 우리의 국립공원이 가장 크다.

3) 3.3 재귀형 동사

동사원형 앞에 ji를 첨가하여 재귀형 동사를 만든다.

(1)

(2) Mfano)

(3) Alijikata kwa kisu hiki. : 그녀는 이 칼로 그녀 자신을 잘랐다(상처를 냈다.).

(4) Nitajipatia nyumba. : 나는 스스로 집에 도착할 것이다.

 

재귀대명사를 만드는 접두사 ji가 사용되어 뜻이 바뀌는 경우가 있다. 이런 동사들은 ‘-fanya(하다.)’와 ‘-ona(보다.)’같은 동사들이 대표적이다.

(5)

(6) Mfano)

(7) Walijifanya watalii. : 그들은 관광객인 척 했다. / 그들 스스로가 관광객인척 속였다.

(8) Anajiona. : 그는 자만심이 강하다.

4) 3.4 명사의 축약형

 

명사의 축약형은 주로 친인척과 친구들을 의미하는 단어들에서 나타나는데 모두 축약형을 가지고 있지는 않다. 가장 일반적으로 사용되는 표현들은 다음과 같다.

(1) Mfano)

(2) mamangu : 나의 엄마(mama yangu)

(3) babangu : 나의 아빠(baba yangu)

(4) dadangu : 나의 형제(dada yangu)

(5) mwanangu : 나의 아들(mwana wangu)

(6) mwenzangu : 나의 친구

(7) mamako : 너의 엄마

(8) babako : 너의 아빠

(9) dadako : 너의 형제

(10) mwanako(mwanao) : 너의 아들

(11) mwenzako : 너의 친구

(12) nduguyo : 너의 형제

(13) rakikiyo : 너의 친구

(14) mkeo : 너의 아내

(15) mumeo : 너의 남편

(16) mamake : 그 / 그녀의 엄마

(17) babake : 그 / 그녀의 아빠

(18) dadake : 그 / 그녀의 자매

(19) mwanake(mwanae) : 그 / 그녀의 아들

(20) mwenzake : 그 / 그녀의 친구

(21) nduguye : 그 / 그녀의 형제

(22) rakikiye : 그 / 그녀의 친구

(23) mkewe : 그 / 그녀의 아내

(24) mumewe : 그 / 그녀의 남편

(25) cf.) mke(wa-) : 아내. mwenzi(wenzi) : 동료, 친구. dada(-, ma-) : 자매.

 

5) 3.5 반대동사

동사원형에 변형구성요소 “u, o"가 첨가되어 반대동사를 만들 수 있다.

(1)

(2) Mfano)

(3) -fuma : 짜다. > -fumua 실을 풀다.

(4) -funga : 조이다, 잠그다, 묶다. > -fungua : 풀다.

(5) -funika : 덮다. > -funua : 벗겨내다.

(6) -kunja : 접다. > -kunjua : 펴다. cf.) -kunja uso : 얼굴을 찌푸리다. -kunjua uso : 웃다.

(7) -tata : 얽다. > -tatua : 풀다.

(8) -vaa : 옷을 입다. > -vua : 옷을 벗다

(9) -ziba : 그만 두다, 정지시키다. > -zibua : 장애물 / 방해물을 제거하다.

(10) -choma : 꿰뚫다, 찌르다. > -chomoa : 빼내다, 뽑아내다.

(11)

6) 3.6 ‘경고’, ‘금지’의 표현

 

‘경고하다.’ ‘금지하다.(-kataza)’, 혹은 ‘예방하다.(-zuia)’는 의미를 지닌 동사들은 뒤에 현명치 못하거나 금지된 행동을 가리키는 동사가 따라온다.

(1)

(2) Mfano)

(3) Ametukataza tusiende haraka118). : 그는 우리가 빨리 가는 것을 경고 / 금지시켰다.

(4) Walimzuia asiangushe. : 그들은 그녀가 떨어지는 것을 막았다 / 방지했다.

라. 4. 단어 및 어휘 정리

bingwa(ma-) : 1. 전문가, 유능한 사람. 2. adj. 유능한, 숙련된.

chanja : v. 1. 쪼개다, 절개하다. 2. 주사 놓다, 접종하다.

chanja(-) / kichanja(vi-) : 바구니 세공, 곡식 담는 도구.

chanjo(ma-) : 1. 절단, 절개. 2. 주사, 예방접종.

chechea : v. 절뚝거리다.

chechemea : v. 다리를 절다.

chinja : v. 도살하다. cf. chinjwa : v. 도살되다. cf.) ua : v. 죽이다.

choma : v. 1. 찌르다, 자극하다. 2. 굽다, 불을 때다. cf.) piga / choma sindano. : 주사를 놓다.

dhahabu(-) : 금. cf. pete ya dhahabu : 금반지.

endelea : v. 발전하다.

ghala(-, ma-) : 저장고, 창고.

ghali : adj. 비싼. cf.) rahisi : adj. 싼.

gharama(-) : 비용, 지출.

ghorofa / gorofa / orofa(-) : (건물의) 층.

gunia(ma-) : 60-70kg 정도의 마대.

hadi : ~까지. cf.) ~toka ~hadi : ~부터 ~까지

harusi / arusi(-) : 결혼. cf.) bwana arusi : 신랑. bibi arusi : 신부. -fanya arusi : 결혼하다.

hitaji : v. 필요하다.

jaa : v. 가득차다.

jenga : v. 짓다, 건축하다.

jikata : v. 베다.

kama : v. (우유)짜다. 압력을 가하다.

kamua : v. 쥐어짜다.

katia : v. 잘라버리다.

katiba(-) : 1. 원전, 서류. 2. 헌법. 3. 결단, 결심, 선언.

kiazi(vi-) : 감자.

kinga : 1. v. 지키다, 보호하다. 2. (-) : 땔감, 나뭇가지.

kunja : v. 접다, 감아올리다, 개다. cf.) kunjua : v. 펴다, 늦추다, 풀다. cf.) -kunja nguo : 옷을 개다.

kwa ajili ya : ~ 때문에

mahari(-) 신부대.

mzheza / mchezi / mchezaji(wa-) : 선수, 운동선수.

ng'oa : v. 뽑다, 파내다. cf.) -ng'oa mzizi : 뿌리를 뽑다.

oa : v. (남자가) 결혼하다. cf.) olea : v. (여자가) 결혼하다.

pa : v. 주다.

pasi(-, ma-) : 다리미.

pepa : v. 흔들다.

peperuka : v. 날아가다, 운반되다.

peperusha : v. 불어서 날려버리다.

pepeta : v. 키질하다.

pete(-, ma-) : 반지.

sherehe(-) : 기쁨, 축제.

shindano(ma-) : 경기, 싸움, 경쟁. cf.) shindano la mpira : 축구경기.

shughuli(-) : 1. 사업. 2. 문제, 걱정.

sindano / shindano(ma-) : 바늘, 주사바늘.

tiba / tibibia(-) : 약.

timu : 1. v. 끝내다, 완성하다. 2. (-) : 팀, 선수단.

ugonjwa(ma-) : 병, 질병.

ungo / ungu(ma-) : 관절, 척추, 등뼈.

ungua : v. (불에) 그을리다, 데다.

vuna / funa : v. 추수하다, 거두다.

wahi : v. 1. 시간이 되다. 2. (행동이) 유발되다.

zaa : 자손을 보다, (과일을) 생산하다.

zuia : v. 금하다, 멈추게 하다.

zuia : v. 멈추게 하다, 제한하다, ~에 저항하다.

●식사할 때 사용하는 도구들 bakuli : 공기(bowl). chumvi(-) : 소금. kikombe(vi-) : 컵. kijiko : 숟가락. uma : 포크. sukari(-) : 설탕. bilauri(-) : 유리 잔. meza(-) : 식탁, 테이블. kisu(v-) : 칼. sahani(-) : 접시. kitambaa(vi-) / kitambaa cha mkono : 냅킨. gamba la vyakula / menyu(-) /  orodha ya vyakula : 메뉴, 식단표.

●음식의 종류 bia(-) / pombe(-) : 아프리카에는 대개 차게 하지 않은 맥주를 마신다. 알코올함유 정도는 7-9도 정도로 맛은 우리 것 보다 쓴 편이다. biriani(-) / pilau / bilau(-) : 일종의 비빔밥. 필라우는 건포도와 버터기름을 넣어 찐밥임. 이 두 음식은 인도와 파키스탄 그리고 아랍의 영향을 받은 음식으로는 쌀에 각종 양념, 주로 소고기, 염소고기, 닭고기, 생선 등과 생강, 후추, 심황, 양파, 육계(肉桂) 등을 함께 볶은 음식. 비교적 향이 강하다. chai(-) : 인도에서 들어온 우유차. 설탕과 우유를 듬뿍 넣어 뜨겁고 달콤하게 마신다. chapati(-) : 밀가루를 물로 반죽하여 얇게 펴서 철판에다 구운 것. 인도의 차파티와 다른 점은 구울 때 기름을 사용한다는 점인데 이 차파티는 우리의 부침개와 유사하다. 후라이팬에 방사선 모양으로 구멍이 뚫려있어 우리의 부치는 개념과는 달이 구우면서 부친다고 생각해야 할 것. irio : 키쿠유족의 주식인데 여러 종류의 콩, 감자, 바나나, 채소등을 으깨어 만든 음식, karanga : 케냐에만 있는 음식. 감자와 당근과 소고기를 끓인 것으로서 이를테면 우리의 감자탕과 비슷함. 서양식으로 말하면 스튜에  해당한다. 여기에 차파티를 손으로 찢어서 카랑가를 찍어 먹는다. kachumbari(-) : (채소 특히 오이) 절인 것. (오이, 양파, 채소 등을 넣은) 야채 셀러드.mahargwe : 주로 붉은 콩을 삶아 소금으로 간을 한 콩 요리다. uji : 수수로 주로 만들어진 죽으로 묽은 편인데 서양의 오트밀과 같다. 주로 컵에 넣어 판다. 어떨 때는 시큼한 맛이 나기도 한다. jusi ya muwa : 자지바르에 가면 사탕수수 쥬스를 길거리에서 맛볼 수 있다. 사탕수수를 생강과 함께 즙을 내어 얼음을 띄워 파는데 갈증도 가시고 영양도 공급하고 맛이 그만이다. mandazi : 해안지방에서는 함리(Hamri)라고 부르는데 일종의 튀김 빵이다. 아무런 맛을 가미하지 않고 만들며 물론 갓 튀겨낸 것이 맛있다. matoke : 플란틴 바나나를 익혀서 으깨어 만든 것인데 지역에 따라 으깨지 않고 내놓기도 한다. matunda : 케냐의 카랑가와 같은 음식으로 탄자니아의 음식이다. mhogo : 카사바를 기름에 튀겨서 일정 크기로 자른 후 가운데를 저미고 레몬즙을 바른 후 소금과 고춧가루를 넣어 먹는다. mshikaki : 꼬치구이를 말하는 것으로 소고기가 주로 사용되며 염소고기나 닭고기 또는 해산물도 사용된다. nyama ya kuchoma : 우리의 불고기와 같은데 주로 소고기, 양고기, 그리고 염소고기를 숯불에 구워 잘게 자른 후 소금이나 필리필리 호호(pilipili hoho : 고추를 잘게 썰은 것), 양배추와 토마토 등으로 만든 채소인 카춤바리(kachumbari)와 함께 먹는다. samosa / sambusa : 고기, 양파 그리고 후추를 넣어 만든 튀겨서 만든 고기만두. soda : 탄산음료의 총칭으로 콜라, 환타, 스프라이트등 종류가 다양하며 애용한다. ugali / sima : 옥수수로 만드는 된 죽이라고 할 수 있으며 우리나라의 백설기 같다. wali : 해안지방의 스와힐리인들은 안남미의 일종인 날라 가는 쌀로 밥을 지어먹는데 코코넛을 갈아서 그 즙으로 밥을 한다. 코코넛 기름이 있어 밥맛이 아주 고소하고 찰기도 좀 있다. makongoro (ya kichwa / mbuzi) : 일종의 곰탕. 뼈를 우린 국물.

음식의 재료 alizeti(-) : 해바라기 씨 또는 해바라기 (나무)를 가리킴. bamia(ma-) : 오크라(okra ; 아프리카 원산으로 꼬투리는 스프에 사용됨.). bia / pombe : 맥주, bia ya kineyeji : 전통맥주. bilingani(ma-) : 가지. boga(ma-) : 호박. chenza(ma-) : 귤, 만다린(mandarin, tangarine). chipsi : 튀긴 감자, 프랜치 프라이드. chipsi mayai : 칩스(chips)로 만든 오물렛. dafu(ma-) : 야자음료. dagaa(-) / daga(-) : 민물멸치. dengu : 렌즈콩, 편두(扁豆)(lentils). divai(-) / mvinyo(-) : 포도주. cf.) 탄자니아는 도도마(Dodoma) 지방에서 포도주가 생산되고 있다. 음비뇨는 일반적으로 독한 술을 지칭하기도 한다. fenesi(ma-) : 빵나무 열매, 잭 프룻(Jack-fruit). fenesi la kizungu : 두리안. jemu(-) / jamu(-) : 잼. jibini / chizi : 치즈. jozi(-) : 콩, 아몬드, 호두. jusi ya ndimu : 라임(lime) 쥬스. cf.) ndimu(-) : 라임. kabeji(-) / kabichi(-) : 양배추. kande : 콩과 옥수수로 만든 스튜. karot(-) : 당근, 홍당무. kebiji : 양배추. kek(-)i : 케익. kiazi cha kuponda : 으깬 감자. cf.) ponda : v. 으깨다. kiazi kikuu : 얌. kitunguu saumu : 마늘 cf.) saumu / somu / thumu : 마늘. kitunguu(vi-) : 양파. koko(-) : 코코아. koliflawa(-) : 콜리플라워, 꽃양배추, 콜리플라워(cauliflower). komamanga(ma-) : 석류. konyagi : 꼬냑. korosho(ma-) : 캐슈열매(cashew). kungu : 아몬드(almond). letusi(-) / saladi(-) : 상추. limau : 레몬. mabenda : 우산 접은 모양의 야채, 쪄서 요리하면 가지 모양이 되며 맛은 쓴 편임. majarini / blue bandi : 마아가린. mandarini : 귤(mandarin). maziwa : 우유. maziwa ya makopo : 연유(煉乳), maziwa mabichi : 생우유. maziwa ya unga : 분유. mchicha(mi-) : 시금치 종류, 잎이 좁은 야채. mchuzi(mi-) : 고기 또는 야채로 만든 고기 국물, 스프, 소스, 양념. mitura119) : 순대. mkate wa mayai : 계란, 간 고기, 양파, 그리고 향신료를 섞어서 갈색이 될 때까지 튀긴 것. mkate wa nyama : 피자. mtama(mi-) : 수수. mtindi / maziwa ganda / maziwa ya mtindi : 요구르트, 버터우유 cf.) ganda : v. 두껍게 하다, (피, 우유를) 응고시키다. ganda(ma-) : 외피, 껍질 ganda la mkata : 빵 껍질, ganda la chungwa : 오랜지 껍질, 귤 껍질. mtindi(mi-) : 버터밀크(버터를 빼낸 뒤의 우유), 크림. muwa : 사탕수수. nati : 견과(nut). ndimu : 라임(lime ; 레몬보다 작고 맛이 더 시다.). njegere(-) : 완두 콩(pea). njugu(-) / njugunysa / karanga / kalanga(-, ma-) : 땅콩, njugumawe : 딱딱한 종류의 땅콩으로 마다가스카르나 밤바라 땅콩을 말함. nyama ya kondoo / kuku / ndama / nguruwe / ng'ombe /  mbuzi : 양, 닭, 송아지, 돼지, 소, 염소고기. nyanya(-) : 토마토. papai : 파파야. parachichi / embe mafuta : 아보카도. pea (-) : 배. pera(ma-) : 구아바. pweza : 오징어. salad : 샐러드. shayiri : 보리, 대맥(barley). siagi : 버터. siki : 식초. sosi / mchuzi(mi-) : 소스. sukumawiki(-) : 잎이 넓은 야채(케일). supu(-) : 스프. tambi(-) : 마카로니, 국수. tango(ma-) / tangopepeta(ma-) : 오이. tende : 대추야자. tikiti(-, ma-) : 수박. cf.) tikiti maji : 수박. tini(-) : 무화과. tofaa(ma-) / tufaha(ma-) / tufaa / apol : 사과. toniki : 토닉(tonic). unga : 곡물가루, 밀가루. unga wa mtama : 수수가루, unga wa mahindi : 옥수수 가루 -kanda unga : (밀가루를)반죽하다, 섞다, 비비다. uyoga(nyoga) : 버섯. vyakula vya makopo : 통조림 식품 cf.) samaki ya kopo : 통조림 생선 kopo(ma-) : 깡통,  금속제 용기. wiski : 위스키. yai la kukaanga : 계란 후라이 cf.) kaanga : v. 굽다, 튀기다. yai la kuchemsha : 삶은 계란. zabibu : 포도, zabibu kavu : 건포도.

●향신료 bizari : (후추, 고수풀 등의) 씨, 열매, 카레가루. dalasini : 계피, 육계(肉桂) (cinnamon). giligilani : 고수풀(coriander ; 미나리과의 식물, 열매는 양념 소화제로 씀). dania : 향이 있는 미나리. hamira(-) / chachu(-) : 효모, 이스트. haradali(-) / mastadi(-) : 서양겨자, 마스터드 소스. iliki : 카르다몸(cardamom ; 생강과의 다년생 식물 또는 열매). jira(-) : 회향 풀의 일종, 미나리과의 식물. karafuu : 정향(cloves). kisibiti : 커민(cumin : 미나리과의 식물 및 열매, 요리용 또는 약용으로 사용됨). kungumanga(-) : 육두구(nutmeg). manjano : 심황(turmeric). pilipili manga : 검은 후추. riziki(-) : 양식, 식량, 음식물. siki : 식초. tangawizi(-) : 생강.

●요리방법 kaanga : v. 굽다, 튀기다. baridi : adj. 차가운. -chemsha : 끓이다. isiyopikwa : 요리되지 않다. iva / wiva : v. 1. (과일이) 익다. 숙성하다. 2. (음식이) 구워지다. 3. 준비가 되다. cf.) Nyama imeiva. : 고기가 익다. Mambo yameiva. : 일이 모두 준비가 되었다. laini / leini / lainifu : adj. 섬세한, 연한, 부드러운, 선량한(soft). bichi : adj. 생것의, 날것(raw). bivu : adj. (과일이) 익은, 여문(ripe). moto : adj. 뜨거운 cf.) bia ya moto : 차갑게 하지 않은 맥주. cf.) nyama ya kuiva kabisa / sana : 잘 익은(well done), nyama ya kuiva kidogo : 설익은, 덜 구워진(rare) 고기. pika : v. 요리하다.

●후식 asali : 꿀. biskuti : 비스켓. chingamu / mpira / bubble : 껌. keki / mkate mtamu : 케익. pipi : 사탕, 박하사탕(candy, peppermint). popkon : 팝콘, 옥수수 뻥튀기. swit / peremende / perementi / paramende : 사탕.

<속담>

●Chururu, si ndo, ndo, ndo! : 흐르는 물도 꾸준히 조금씩 떨어지는 물을 못 당한다.

●Ngoma ivumayo haidumu. : 지나치게 크게 울리는 북은 곧 부서진다.

●Kivumacho hakidumu. : 고함치는 사람은 오래가지 못한다.

 

항심(恒心)이야말로 인생을 살아가는 중요한 바탕으로 모든 일을 정성을 다해 성실한 자세로 임하면 해결할 수 있으며 좋은 결과를 가져올 수 있다는 것을 보여주고 있다. 아울러 남의 이목을 집중시킬 수 있는 행동이나 결과는 오래가지 못한다는 것을 경계하고 있다.